neljapäev, 23. september 2010

ÜLesanne 6 Võrgusuhtluste eripärad.



Wikipedia andmetel on Eestis 1,34 miljonit elanikku. Emor on mõõtnud, et neist 860 000 kasutasid 2009 aastal Internetti. Facebookis on täna ca 262 000 eestimaalast, aasta lõpuks ületab kindlasti 300 000 piiri, kasvades aastaga üle 300%.
Lihtne arvutus näitab, et ligi 1,1 miljonit eestimaalast ei kasuta Facebooki. Nende numbrite mõte on viidata korraks faktile, et kohati kiputakse arvama, et Facebook ongi kogu turundus.  Jah, 260 000 inimest on Facebooki abil tõesti kommunikeeritavad ja seejuures superhästi (FB fanaatik nagu ma olen), aga üle miljoni jääb sellest täna veel välja. Meid on ju niigi nii vähe!
Seega ärgem unustagem seniks ka teisi nii interneti- kui tavameediakanaleid.
Kuna panin selle artikli "Jutunurk" kategooriasse kutsun üles jagama kogemusi, millist osa internetiturundus ja eriti Facebook täna teie turunduseelarvetes mängivad ja kui suur osa eelarvest on preventatiivne, eeldades, et eestimaalaste arv Facebookis suureneb lähiaastatel oluliselt. Räägin natuke sel teemal ka 16.ndal septembril Best Internet kongressil. Kirjutas Kaupo Kalda  (loetud 23.septembril 2010)
(http://www.okia.ee/blog/2010/09/ule-miljoni-eestimaalase-ei-kasuta-facebooki/)







Kuna Facebooki levik on viimase poole aastaga Eestis üsna plahvatustlik räägitakse palju sealsetest numbritest. Jaanuar 2010 seisuga on Facebookis 122 200 eestimaalast, prognoosid aasta lõpuks on 300 000 kanti, Dreamgrow poisid pakuvad arvutuslikult lausa 400 000. Eks ta kuhugi sinnakanti liigub ja selge on, et Facebookist saab tänavu ka Eesti meediamaastikul suurtegija. Kindlalt võidab ta inimeste kulutatud ajahulgas per ööpäev.

Facebooki kasutajaid Eestis

Suurusjärguna teame, et kevadel oli number 40 000, suve keskel 50 000. Reaalselt kirja panin 2009 detsembri ja 2010 jaanuari. Tõus vähem kui aastaga 300% teeb kõigile kodumaistele suurtele kaugelt ära.
·         01.2010: 118 000
·         Värskendame jooksvalt:
·         02.2010: 140 000
·         03.2010: 160 000
·         04.2010: 175 000
·         05.2010: 202 000
·         06. 2010: 216 000
·         07.2010: 237 000
·         08.2010: 251 000
·         09.2010: 262 000


·         Allolev graafik uueneb pidevalt:


Facebook logoKuna Facebooki levik on viimase poole aastaga Eestis üsna plahvatustlik räägitakse palju sealsetest numbritest. Jaanuar 2010 seisuga on Facebookis 122 200 eestimaalast, prognoosid aasta lõpuks on 300 000 kanti, Dreamgrow poisid pakuvad arvutuslikult lausa 400 000. Eks ta kuhugi sinnakanti liigub ja selge on, et Facebookist saab tänavu ka Eesti meediamaastikul suurtegija. Kindlalt võidab ta inimeste kulutatud ajahulgas per ööpäev.

Vaatame Facebooki demograafilisi numbreid tänase seisuga.

Facebooki kasutajaid Eestis

Suurusjärguna teame, et kevadel oli number 40 000, suve keskel 50 000. Reaalselt kirja panin 2009 detsembri ja 2010 jaanuari. Tõus vähem kui aastaga 300% teeb kõigile kodumaistele suurtele kaugelt ära.
  • 01.2010: 118 000

  • Värskendame jooksvalt:
  • 02.2010: 140 000
  • 03.2010: 160 000
  • 04.2010: 175 000
  • 05.2010: 202 000
  • 06. 2010: 216 000
  • 07.2010: 237 000
  • 08.2010: 251 000
  • 09.2010: 262 000



    Allolev graafik uueneb pidevalt:
Facebook statistika

Eesti kasutajad, mehi naisi







Facebooki üldistest numbritest, seisuga 01.2010

  • Üle 350 000 000 aktiivse kasutaja. Aktiivseks loetakse kasutajat kes on sisenenud viimase 30 päeva jooksul.
  • Facebookis on 700 000 ettevõtte aktiivset fännilehte.
  • Iga päev tehakse 55 miljonit sissekannet, iga kuu lisatakse 3,5 miljardit pilti.
  • Keskmiselt on kasutajal 130 sõpra ja saadab kuus 8-le inimesele sõbrakutse.
  • Keskmine kasutaja veedab üle 55 minuti päevas Facebookis (Eesti suured meediakeskkonnad suurusjärgus 3-6 min), ja kirjutab keskmiselt 25 kommentaari kuus.
  • Keskmiselt liitub iga kasutaja 2 uue fännilehega kuus.
(http://www.okia.ee/blog/2010/01/facebook-numbrites-inimesed-sugu-vanus-levik)

Mina kasutan Facebooki oma tuttavatega suhtlemiseks. Ma ei ole küll igapäevane külastaja, aga vahel ikka. Mu vanem tütar tegi mulle konto, sest nagu tema ütles, et kui sul ei ole facebooki pole sind olemas. Ma muidugi ei arva, et see nii on, aga on tore leida üles enda kunagised klassikaaslased ja kursuseõed. Elu on teinud oma keerkäike ja ega ikka ei jõua kõikidega suhelda ja olla kontaktis. Aga see on variant, kus nad on olemas ja võimalik nedega suhelda kui on vaja. Lisan juudre soovitused, mida tasub meeles pidada, ükskõik missuguses võrgusuhtluses olles.

Veel mõned soovitused

  • E-kirjaga tekstifaili saatmine - küllalt sageli esinev praktika on saata meiliga Wordi dokument, selle asemel et kogu tekst Wordist meili sisse kopeerida. Kui vähegi võimalik, tuleks siiski saata info kirja enda sees - esiteks jääb vastuvõtjal paar hiireklõpsu vähemaks ja langeb ära ka igavene tingel-tangel Wordi eri versioonidega ja üha enam ka üldse Wordi olemasoluga (tõsi, Wordi põhiline ohustaja OpenOffice.org suudab enamiku Wordi failidest kenasti ekraanile tuua).
  • Meiliga on väga lihtne isiklikuks minna ja solvata - kui selline meil saabub, siis esimene reegel: minna kohvikusse (soovitavalt kuhugi kaugemale) ja juua tass kohvi või teed. Vastamiseks läheb alles pärast mahajahtumist.
  • E-post aitab, kui tuleb koos töötada mõne väljakannatamatu iseloomuga inimesega - emotsioonid jäävad kaablitesse ja läbi pääseb ainult tööks vajalik asjalik info.
  • Tekstirõhutused - paksu kirja asemel võib kasutada suurtähti (NB! Mõõdukalt - suurtähtedes kirja tõlgendatakse karjumisena), kaldkirja asemel vastava teksti ümbritsemist tärnidega (*see siin on kaldkirjas*).
  • Signatuuri (tekstijupp, mis lisatakse kõigile väljaläinud kirjadele – enamasti kasutaja andmed, mõni lühitsitaat vms) lisamine on hea idee, kuid signatuuri pikkus ei tohiks ületada 4-5 rida.
  • Üldiselt on väide "Rumalaid küsimusi pole olemas" küll õige, kuid uudisegruppides see mõnel juhul siiski ei kehti. Rumalaks ja kriitikaväärseks loetakse küsimusi, mis a) küsitakse vales kohas ("Milline Whiskas on parem, sinine või lilla?" alt.pets.dogs -gruppi saadetuna) või b) küsimusele saab väikese vaevaga vastuse vastava ala põhiallikatest (tüüpiline vastus uudisegrupist tuleb "RTFM" - Read The <censored> Manual, uuemal ajal on lisandunud ka "STFW" ehk Search The <censored> Web ning selle leebem kuju "GIYF" ehk Google Is Your Friend).
  • ÄRA SAADA MEILIGA MIDAGI, MIDA SA EI SOOVIKS NÄHA HOMSE PÄEVALEHE ESIKÜLJEL.   (http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Internetisuhtlusest) Loetud 23.september 2010








Linke

 


Veel põnevat lugemist:










Kasutatud kirjandus:

http://www.okia.ee/blog/2010/01/facebook-numbrites-inimesed-sugu-vanus-levik/
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Internetisuhtlusest





esmaspäev, 20. september 2010

Ülesanne 5. Ligipääsetav internet

Analüüsin Ene Noormaa kodulehte, teemaks on Tõnis Mägi

Kodulehe tegemisel tuli silmas pidada järgmisi nõudeid:
1. vähemalt 3 omavahel lingitud HTML-faili,
2. 1 ühine CSS-fail,
3. vähemalt 1 graafiline element igal lehel.

Enel on olemas kolm omavahel lingitud HTML-faili. Esimeselt leheküljelt saab edasi  liikuda lingiga „Diskograafia“ning viimasele lehele minna vajutades lingile "Video". Teisel lehel on nendeks linkideks  "Avaleht" ja "Video". Viimaselt lehelt saab eelmisele lehele vajutades "Diskograafia" ning esimesel lehele saab tagasi vajutades "Avaleht". Arvan, et võiks kasutada ka väljendeid „Eelmine“ ja „Lõpp“ , aga ka nii nagu Enel  on  kodulehekülje kasutajal lihtne leida erinevat lehekülge. On mugav kasutada ja loogiliselt tehtud.

Samuti on kasutatud kõigi kolme lehekülje ulatuses ühist CSS-faili. Nimelt Ene kodulehele minnes hakkab esimesena silma  ühtlane taustavärv.  Soe värv. Must kirja värv on samuti hästi valitud, kuna sellist värvi (sinepikollane)  taustal paistab see hästi välja.

Graafiliste elementide alla kuuluvad pilt ning see on esimesel lehel olemas, viimasel lehel on video eestlaste ühest meelislaulust „Koit“. Pilt  ning video on nostalgiat tekitav ja sobivad kodulehele väga hästi.
Üheks kriteeriumiks oli ka see, et koduleht läbiks http://validator.w3.org/ ning Ene koduleht läbis  selle vigadeta. Mida ma ei saa öelda enda kodulehekülje kohta.
Eelneva põhjal leian, et Ene koduleht vastab nõuetele ning on seeläbi nähtav kõigile ja  
edastab teavet Tõnis Mäe kohta.      

kolmapäev, 15. september 2010

Ülesanne 4. Tugitehnoloogia

Tugitehnoloogia (inglise keeles "assistive technology") on tehnoloogia valdkond, mis tegeleb puuetega inimestele mõeldud, ligipääsetavust parandavate lahendustega. Tugitehnoloogia alla kuulub laiemalt võttes nii ratastoolikasutajale vajalik kaldtee või toolitõstuk, pimedale inimesele vajaminev valge kepp või heliga valgusfoor kui ka kurti inimest abistav signaallambiga uksekell. ( http://itiabi.elil.ee/index.php/Mis_on_IT-tugilahendused%3F)
Olen töötanud erilasteaias, kus kõikidel lastel oli  teistest erinev erivajadus.  Rainer oli kaasasündinud kuulmispuudega poiss. Vanemad olid noored ja ka arstid ei rääkinud õigeaegselt kõikidest ohtudest. Raineri kuulmispuue diagnoositi väga varakult, sest loodeti et ema rasedusaegne punetiste põdemine ei jäta kahjustusi. Kodu ja lasteaia koostöös õppis Rainer rääkima.  Raineri vanemad keeldusid viipekeele kasutamisest, millest tulenevalt Rainer seda ka ei  oska. Kooli minnes sai Rainer abivahendi, et suures klassis kuulda. Tänu oma abivahendile on Rainer koolis suurepäraselt hakkama saanud.
                    Sisekõrva implantaat http://www.vedur.ee/puutepunkt/pic.php?id=150&cats=1


Olulise asjaoluna tuleks mainida põhimõtet, et spetsiaalseid tugilahendusi kasutatakse nii palju kui vajalik, nii vähe kui võimalik. Põhjused on järgmised:
Eritehnoloogia (sh ka IT-lahendused) on enamasti üsna kallid ning Eestis on esialgu veel nende rahastamine lünklik.
Kui inimene suudab toime tulla tavalahendusega (näiteks kasutada harilikku arvutit), annab see talle suurema mobiilsuse, kuna ei sõltuta erilahendusest. Nii on lihtsam kasutada kohalikke arvuteid näiteks avalikus internetipunktis või lennujaamas, ilma et peaks hakkama sinna enda lisaseadmeid juurde ühendama (alati polegi see võimalik).
Vahel vajab tavalahenduse kasutamine küll suuremat pingutust, ent on ühtlasi ka kasulikuks treeninguks. Näiteks tserebraalparalüüsi korral, kui inimene teeb tahtmatuid liigutusi, on peenkoordinatsiooni nõudvate tegevuste nagu tavaklaviatuuri või hiire kasutamine kahtlemata raskendatud. Samas on just selline vaevarikas tegevus pikemas perspektiivis võtmeks inimese üldise liigutuste koordineerituse paranemise juurde (http://itiabi.elil.ee/index.php/Mis_on_IT-tugilahendused%3F)
Tänaseks on Rainer gümnaasiumiõpilane. Meeleldi veedab ta aega arvuti taga olles ja sõpradega vesteldes. Vesteldes Raineri ema ja isaga, siis nad on tähele pannud, et arvuti abiga suhtleb Rainer isegi rohkem kui päriselus.
Helide eristamisraskuste (või ka üldisemalt vaegkuulmise) puhul on abi tavalistest kõrvaklappidest - nendega saab ümbritsevat helifooni vähendada ja helitugevust vajaduse järgi suurendada (sobivamad on suured, kõrva ümbritseva "kausiga" klapid). Kurdil arvutikasutajal tuleb kogu heliline info muundada visuaalseks (näiteks tuleks ka operatsioonisüsteemi "piiks" asendada mingi kindla märgiga ekraanil - paljudel uuematel süsteemidel on selline seadistusvõimalus olemas), helisisendit ei saa kasutada. Firmad peavad arvestama oma kurtide klientidega toote toetusmehhanismi projekteerides - nimelt langeb ära selline väga tõhus arvutikasutajate abimees nagu telefon. Seega peab telefonitoetuse dubleerima mingisse teise vormi - käepäraseks lahenduseks on siin kasvõi SMS (mida kurdid inimesed laialdaselt kasutavad), aga ka hästituntud MSN-sarnased vestlusprogrammid või Skype (vestlusrežiimis). http://itiabi.elil.ee/index.php/Kuulmispuuded

Viipekeelt kasutavate kurtide inimeste suhtlusvahendiks sobib piisavalt kiire võrguühenduse puhul veebikaamera. Tarkvara osas sobib näiteks Skype või MSN Live Messenger. Üsna käepäraseks lahenduseks on siin ka uued odavad mini-sülearvutid (nagu Asus Eee PC), mis on lihtsad kaasas kanda ning millel on olemas sisseehitatud veebikaamera. http://itiabi.elil.ee/index.php/Lihtsaid_nippe


Dialoogiboks Hõlbustussuvandid (Accessible Options), valitud on vahekaart Heli (Sound). See dialoogiboks avaneb Windowsi juhtpaneelilt. (http://office.microsoft.com/et-ee/training/RZ006380094.aspx?section=16)
Ma  arvan, et tänu infotehnoloogia arengule saavad kurdid lapsed väga edukalt hakkama üksteisega suhtlemisel.

Kasutatud materjal:

http://itiabi.elil.ee/index.php/Mis_on_IT-tugilahendused%3Fhttp://www.vedur.ee/puutepunkt/pic.php?id=150&cats=1
http://office.microsoft.com/et-ee/training/RZ006380094.aspx?section=16
http://itiabi.elil.ee/index.php/Lihtsaid_nippe
http://itiabi.elil.ee/index.php/Kuulmispuuded