Blogi pidamine oli minu jaoks täiesti uus asi. Ma olen päevikut pidanud aastaid ja teen seda ka edaspidi. Tõenäoliselt ei ole ja ei taha ma ka olla nii avalik tegelane, kelle tegemistest või mõtetest peaksid teised inimesed avalikult teda saama. Et mis on juba kuskil üleval internetis, on kohe ka avalik.
Inimestega meeldib mulle suhelda, kuulata teiste ja enda juttu. Suhtlemine on see, mil saab inimestest tõese pildi, tema emotsioonist ja tunnetest. Inimese nägu ja miimika kõnelevad palju rohkem, kui arvutipilt.
Mida ma õppisin?
Sain teda kuidas pidada blogi, millised võimalused on. Kui ma oleks klassijuhataja, siis oleks kindlasti tore kajastada klassi sündmuseid ja üritusi blogi pidades.
Miks oli see õppimine hea või vajalik mulle?
Õppimine, kui tegevus on alti kasulik. Saad alati midagi teda, mida varem ei teadnud. Midagi alati. Dissiplineerib mingiks ajaks ja on eesmärgipärane tegevus. Iga nädal oli kohustus.
Mis aitas mind õppida?
Õppejõu materjal oli abiks. Mul oli võimalus osaled ka Tiigrihüppe koolitusel, mille käigus sain algtedmised blogi pidamisest ja kodulehe tegemise õpetuse.
Kindlasti on see aine vajalik juba silmaringi laiendamise vaatenurgast ja paneb mõtlema erivajadustega inimeste peale ning nede võimalustele arvuti kasutamisel.
teisipäev, 19. oktoober 2010
neljapäev, 23. september 2010
ÜLesanne 6 Võrgusuhtluste eripärad.
Wikipedia andmetel on Eestis 1,34 miljonit elanikku. Emor on mõõtnud, et neist 860 000 kasutasid 2009 aastal Internetti. Facebookis on täna ca 262 000 eestimaalast, aasta lõpuks ületab kindlasti 300 000 piiri, kasvades aastaga üle 300%.
Lihtne arvutus näitab, et ligi 1,1 miljonit eestimaalast ei kasuta Facebooki. Nende numbrite mõte on viidata korraks faktile, et kohati kiputakse arvama, et Facebook ongi kogu turundus. Jah, 260 000 inimest on Facebooki abil tõesti kommunikeeritavad ja seejuures superhästi (FB fanaatik nagu ma olen), aga üle miljoni jääb sellest täna veel välja. Meid on ju niigi nii vähe!
Seega ärgem unustagem seniks ka teisi nii interneti- kui tavameediakanaleid.
Kuna panin selle artikli "Jutunurk" kategooriasse kutsun üles jagama kogemusi, millist osa internetiturundus ja eriti Facebook täna teie turunduseelarvetes mängivad ja kui suur osa eelarvest on preventatiivne, eeldades, et eestimaalaste arv Facebookis suureneb lähiaastatel oluliselt. Räägin natuke sel teemal ka 16.ndal septembril Best Internet kongressil. Kirjutas Kaupo Kalda (loetud 23.septembril 2010)
(http://www.okia.ee/blog/2010/09/ule-miljoni-eestimaalase-ei-kasuta-facebooki/)
Kuna Facebooki levik on viimase poole aastaga Eestis üsna plahvatustlik räägitakse palju sealsetest numbritest. Jaanuar 2010 seisuga on Facebookis 122 200 eestimaalast, prognoosid aasta lõpuks on 300 000 kanti, Dreamgrow poisid pakuvad arvutuslikult lausa 400 000. Eks ta kuhugi sinnakanti liigub ja selge on, et Facebookist saab tänavu ka Eesti meediamaastikul suurtegija. Kindlalt võidab ta inimeste kulutatud ajahulgas per ööpäev.
Facebooki kasutajaid Eestis
Suurusjärguna teame, et kevadel oli number 40 000, suve keskel 50 000. Reaalselt kirja panin 2009 detsembri ja 2010 jaanuari. Tõus vähem kui aastaga 300% teeb kõigile kodumaistele suurtele kaugelt ära.· Värskendame jooksvalt:
· 02.2010: 140 000
· 03.2010: 160 000
· 04.2010: 175 000
· 05.2010: 202 000
· 06. 2010: 216 000
· 07.2010: 237 000
· 08.2010: 251 000
· 09.2010: 262 000
· Allolev graafik uueneb pidevalt:
Kuna Facebooki levik on viimase poole aastaga Eestis üsna plahvatustlik räägitakse palju sealsetest numbritest. Jaanuar 2010 seisuga on Facebookis 122 200 eestimaalast, prognoosid aasta lõpuks on 300 000 kanti, Dreamgrow poisid pakuvad arvutuslikult lausa 400 000. Eks ta kuhugi sinnakanti liigub ja selge on, et Facebookist saab tänavu ka Eesti meediamaastikul suurtegija. Kindlalt võidab ta inimeste kulutatud ajahulgas per ööpäev.Vaatame Facebooki demograafilisi numbreid tänase seisuga.
Facebooki kasutajaid Eestis
Suurusjärguna teame, et kevadel oli number 40 000, suve keskel 50 000. Reaalselt kirja panin 2009 detsembri ja 2010 jaanuari. Tõus vähem kui aastaga 300% teeb kõigile kodumaistele suurtele kaugelt ära.- 01.2010: 118 000
- Värskendame jooksvalt:
- 02.2010: 140 000
- 03.2010: 160 000
- 04.2010: 175 000
- 05.2010: 202 000
- 06. 2010: 216 000
- 07.2010: 237 000
- 08.2010: 251 000
- 09.2010: 262 000
Allolev graafik uueneb pidevalt:
Eesti kasutajad, mehi naisi
Facebooki üldistest numbritest, seisuga 01.2010
- Üle 350 000 000 aktiivse kasutaja. Aktiivseks loetakse kasutajat kes on sisenenud viimase 30 päeva jooksul.
- Facebookis on 700 000 ettevõtte aktiivset fännilehte.
- Iga päev tehakse 55 miljonit sissekannet, iga kuu lisatakse 3,5 miljardit pilti.
- Keskmiselt on kasutajal 130 sõpra ja saadab kuus 8-le inimesele sõbrakutse.
- Keskmine kasutaja veedab üle 55 minuti päevas Facebookis (Eesti suured meediakeskkonnad suurusjärgus 3-6 min), ja kirjutab keskmiselt 25 kommentaari kuus.
- Keskmiselt liitub iga kasutaja 2 uue fännilehega kuus.
Mina kasutan Facebooki oma tuttavatega suhtlemiseks. Ma ei ole küll igapäevane külastaja, aga vahel ikka. Mu vanem tütar tegi mulle konto, sest nagu tema ütles, et kui sul ei ole facebooki pole sind olemas. Ma muidugi ei arva, et see nii on, aga on tore leida üles enda kunagised klassikaaslased ja kursuseõed. Elu on teinud oma keerkäike ja ega ikka ei jõua kõikidega suhelda ja olla kontaktis. Aga see on variant, kus nad on olemas ja võimalik nedega suhelda kui on vaja. Lisan juudre soovitused, mida tasub meeles pidada, ükskõik missuguses võrgusuhtluses olles.
Veel mõned soovitused
- E-kirjaga tekstifaili saatmine - küllalt sageli esinev praktika on saata meiliga Wordi dokument, selle asemel et kogu tekst Wordist meili sisse kopeerida. Kui vähegi võimalik, tuleks siiski saata info kirja enda sees - esiteks jääb vastuvõtjal paar hiireklõpsu vähemaks ja langeb ära ka igavene tingel-tangel Wordi eri versioonidega ja üha enam ka üldse Wordi olemasoluga (tõsi, Wordi põhiline ohustaja OpenOffice.org suudab enamiku Wordi failidest kenasti ekraanile tuua).
- Meiliga on väga lihtne isiklikuks minna ja solvata - kui selline meil saabub, siis esimene reegel: minna kohvikusse (soovitavalt kuhugi kaugemale) ja juua tass kohvi või teed. Vastamiseks läheb alles pärast mahajahtumist.
- E-post aitab, kui tuleb koos töötada mõne väljakannatamatu iseloomuga inimesega - emotsioonid jäävad kaablitesse ja läbi pääseb ainult tööks vajalik asjalik info.
- Tekstirõhutused - paksu kirja asemel võib kasutada suurtähti (NB! Mõõdukalt - suurtähtedes kirja tõlgendatakse karjumisena), kaldkirja asemel vastava teksti ümbritsemist tärnidega (*see siin on kaldkirjas*).
- Signatuuri (tekstijupp, mis lisatakse kõigile väljaläinud kirjadele – enamasti kasutaja andmed, mõni lühitsitaat vms) lisamine on hea idee, kuid signatuuri pikkus ei tohiks ületada 4-5 rida.
- Üldiselt on väide "Rumalaid küsimusi pole olemas" küll õige, kuid uudisegruppides see mõnel juhul siiski ei kehti. Rumalaks ja kriitikaväärseks loetakse küsimusi, mis a) küsitakse vales kohas ("Milline Whiskas on parem, sinine või lilla?" alt.pets.dogs -gruppi saadetuna) või b) küsimusele saab väikese vaevaga vastuse vastava ala põhiallikatest (tüüpiline vastus uudisegrupist tuleb "RTFM" - Read The <censored> Manual, uuemal ajal on lisandunud ka "STFW" ehk Search The <censored> Web ning selle leebem kuju "GIYF" ehk Google Is Your Friend).
- ÄRA SAADA MEILIGA MIDAGI, MIDA SA EI SOOVIKS NÄHA HOMSE PÄEVALEHE ESIKÜLJEL. (http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Internetisuhtlusest) Loetud 23.september 2010
Linke
- Facebooki ametlik statistika
- Facebakers.com – Facebookis statistika (riigid, fännilehed jms)
- CheckFacebook.com – demograafiline info (hetkel küll uut infot peale ei tule)
- Maailma populaarseimad Facebooki lehed, suurimad tõusjad ja kukkujad
- Eesti Facebooki fännilehed Metrixis (nüüd ka 30p statistika)
- Alexa.com – populaarsemad saidid eestimaalaste hulgas, üle maailma
Veel põnevat lugemist:
Kasutatud kirjandus:
http://www.okia.ee/blog/2010/01/facebook-numbrites-inimesed-sugu-vanus-levik/
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Internetisuhtlusest
esmaspäev, 20. september 2010
Ülesanne 5. Ligipääsetav internet
Analüüsin Ene Noormaa kodulehte, teemaks on Tõnis Mägi
Kodulehe tegemisel tuli silmas pidada järgmisi nõudeid:
1. vähemalt 3 omavahel lingitud HTML-faili,
2. 1 ühine CSS-fail,
3. vähemalt 1 graafiline element igal lehel.
Enel on olemas kolm omavahel lingitud HTML-faili. Esimeselt leheküljelt saab edasi liikuda lingiga „Diskograafia“ning viimasele lehele minna vajutades lingile "Video". Teisel lehel on nendeks linkideks "Avaleht" ja "Video". Viimaselt lehelt saab eelmisele lehele vajutades "Diskograafia" ning esimesel lehele saab tagasi vajutades "Avaleht". Arvan, et võiks kasutada ka väljendeid „Eelmine“ ja „Lõpp“ , aga ka nii nagu Enel on kodulehekülje kasutajal lihtne leida erinevat lehekülge. On mugav kasutada ja loogiliselt tehtud.
Samuti on kasutatud kõigi kolme lehekülje ulatuses ühist CSS-faili. Nimelt Ene kodulehele minnes hakkab esimesena silma ühtlane taustavärv. Soe värv. Must kirja värv on samuti hästi valitud, kuna sellist värvi (sinepikollane) taustal paistab see hästi välja.
Graafiliste elementide alla kuuluvad pilt ning see on esimesel lehel olemas, viimasel lehel on video eestlaste ühest meelislaulust „Koit“. Pilt ning video on nostalgiat tekitav ja sobivad kodulehele väga hästi.
Üheks kriteeriumiks oli ka see, et koduleht läbiks http://validator.w3.org/ ning Ene koduleht läbis selle vigadeta. Mida ma ei saa öelda enda kodulehekülje kohta.
Eelneva põhjal leian, et Ene koduleht vastab nõuetele ning on seeläbi nähtav kõigile ja
edastab teavet Tõnis Mäe kohta.
Kodulehe tegemisel tuli silmas pidada järgmisi nõudeid:
1. vähemalt 3 omavahel lingitud HTML-faili,
2. 1 ühine CSS-fail,
3. vähemalt 1 graafiline element igal lehel.
Enel on olemas kolm omavahel lingitud HTML-faili. Esimeselt leheküljelt saab edasi liikuda lingiga „Diskograafia“ning viimasele lehele minna vajutades lingile "Video". Teisel lehel on nendeks linkideks "Avaleht" ja "Video". Viimaselt lehelt saab eelmisele lehele vajutades "Diskograafia" ning esimesel lehele saab tagasi vajutades "Avaleht". Arvan, et võiks kasutada ka väljendeid „Eelmine“ ja „Lõpp“ , aga ka nii nagu Enel on kodulehekülje kasutajal lihtne leida erinevat lehekülge. On mugav kasutada ja loogiliselt tehtud.
Samuti on kasutatud kõigi kolme lehekülje ulatuses ühist CSS-faili. Nimelt Ene kodulehele minnes hakkab esimesena silma ühtlane taustavärv. Soe värv. Must kirja värv on samuti hästi valitud, kuna sellist värvi (sinepikollane) taustal paistab see hästi välja.
Graafiliste elementide alla kuuluvad pilt ning see on esimesel lehel olemas, viimasel lehel on video eestlaste ühest meelislaulust „Koit“. Pilt ning video on nostalgiat tekitav ja sobivad kodulehele väga hästi.
Üheks kriteeriumiks oli ka see, et koduleht läbiks http://validator.w3.org/ ning Ene koduleht läbis selle vigadeta. Mida ma ei saa öelda enda kodulehekülje kohta.
Eelneva põhjal leian, et Ene koduleht vastab nõuetele ning on seeläbi nähtav kõigile ja
kolmapäev, 15. september 2010
Ülesanne 4. Tugitehnoloogia
Tugitehnoloogia (inglise keeles "assistive technology") on tehnoloogia valdkond, mis tegeleb puuetega inimestele mõeldud, ligipääsetavust parandavate lahendustega. Tugitehnoloogia alla kuulub laiemalt võttes nii ratastoolikasutajale vajalik kaldtee või toolitõstuk, pimedale inimesele vajaminev valge kepp või heliga valgusfoor kui ka kurti inimest abistav signaallambiga uksekell. ( http://itiabi.elil.ee/index.php/Mis_on_IT-tugilahendused%3F)
Olen töötanud erilasteaias, kus kõikidel lastel oli teistest erinev erivajadus. Rainer oli kaasasündinud kuulmispuudega poiss. Vanemad olid noored ja ka arstid ei rääkinud õigeaegselt kõikidest ohtudest. Raineri kuulmispuue diagnoositi väga varakult, sest loodeti et ema rasedusaegne punetiste põdemine ei jäta kahjustusi. Kodu ja lasteaia koostöös õppis Rainer rääkima. Raineri vanemad keeldusid viipekeele kasutamisest, millest tulenevalt Rainer seda ka ei oska. Kooli minnes sai Rainer abivahendi, et suures klassis kuulda. Tänu oma abivahendile on Rainer koolis suurepäraselt hakkama saanud.
Olulise asjaoluna tuleks mainida põhimõtet, et spetsiaalseid tugilahendusi kasutatakse nii palju kui vajalik, nii vähe kui võimalik. Põhjused on järgmised:
Eritehnoloogia (sh ka IT-lahendused) on enamasti üsna kallid ning Eestis on esialgu veel nende rahastamine lünklik.
Kui inimene suudab toime tulla tavalahendusega (näiteks kasutada harilikku arvutit), annab see talle suurema mobiilsuse, kuna ei sõltuta erilahendusest. Nii on lihtsam kasutada kohalikke arvuteid näiteks avalikus internetipunktis või lennujaamas, ilma et peaks hakkama sinna enda lisaseadmeid juurde ühendama (alati polegi see võimalik).
Vahel vajab tavalahenduse kasutamine küll suuremat pingutust, ent on ühtlasi ka kasulikuks treeninguks. Näiteks tserebraalparalüüsi korral, kui inimene teeb tahtmatuid liigutusi, on peenkoordinatsiooni nõudvate tegevuste nagu tavaklaviatuuri või hiire kasutamine kahtlemata raskendatud. Samas on just selline vaevarikas tegevus pikemas perspektiivis võtmeks inimese üldise liigutuste koordineerituse paranemise juurde (http://itiabi.elil.ee/index.php/Mis_on_IT-tugilahendused%3F)
Tänaseks on Rainer gümnaasiumiõpilane. Meeleldi veedab ta aega arvuti taga olles ja sõpradega vesteldes. Vesteldes Raineri ema ja isaga, siis nad on tähele pannud, et arvuti abiga suhtleb Rainer isegi rohkem kui päriselus. Helide eristamisraskuste (või ka üldisemalt vaegkuulmise) puhul on abi tavalistest kõrvaklappidest - nendega saab ümbritsevat helifooni vähendada ja helitugevust vajaduse järgi suurendada (sobivamad on suured, kõrva ümbritseva "kausiga" klapid). Kurdil arvutikasutajal tuleb kogu heliline info muundada visuaalseks (näiteks tuleks ka operatsioonisüsteemi "piiks" asendada mingi kindla märgiga ekraanil - paljudel uuematel süsteemidel on selline seadistusvõimalus olemas), helisisendit ei saa kasutada. Firmad peavad arvestama oma kurtide klientidega toote toetusmehhanismi projekteerides - nimelt langeb ära selline väga tõhus arvutikasutajate abimees nagu telefon. Seega peab telefonitoetuse dubleerima mingisse teise vormi - käepäraseks lahenduseks on siin kasvõi SMS (mida kurdid inimesed laialdaselt kasutavad), aga ka hästituntud MSN-sarnased vestlusprogrammid või Skype (vestlusrežiimis). http://itiabi.elil.ee/index.php/Kuulmispuuded
Viipekeelt kasutavate kurtide inimeste suhtlusvahendiks sobib piisavalt kiire võrguühenduse puhul veebikaamera. Tarkvara osas sobib näiteks Skype või MSN Live Messenger. Üsna käepäraseks lahenduseks on siin ka uued odavad mini-sülearvutid (nagu Asus Eee PC), mis on lihtsad kaasas kanda ning millel on olemas sisseehitatud veebikaamera. http://itiabi.elil.ee/index.php/Lihtsaid_nippe
Dialoogiboks Hõlbustussuvandid (Accessible Options), valitud on vahekaart Heli (Sound). See dialoogiboks avaneb Windowsi juhtpaneelilt. (http://office.microsoft.com/et-ee/training/RZ006380094.aspx?section=16)
Ma arvan, et tänu infotehnoloogia arengule saavad kurdid lapsed väga edukalt hakkama üksteisega suhtlemisel.
Kasutatud materjal:
http://itiabi.elil.ee/index.php/Mis_on_IT-tugilahendused%3Fhttp://www.vedur.ee/puutepunkt/pic.php?id=150&cats=1
http://office.microsoft.com/et-ee/training/RZ006380094.aspx?section=16
http://itiabi.elil.ee/index.php/Lihtsaid_nippe
http://itiabi.elil.ee/index.php/Kuulmispuuded
pühapäev, 29. august 2010
Ülesanne 3. IT rollist erivajadustega inimestele
Me elame 21. sajandil, kus IT on vallutanud kõik tegevusvaldkonnad. Siis kuulub ka haridus. Inimene, kellest ma jutustan pole kunagi koolis ega ka kursustel õppinud arvuti kasutamist.
Minu sõbranna põeb rasket haigust Sclerosis multiplex, haigushood on vaheldumisi ägenemiste ja taandumistega. Ta on õppinud oma haigusega koos elama. Ta igapäeva toimetuste juurde kuuluvad televiisor, telefon, arvuti. See on tema maailm. Ilma nendeta oleks ta maailmast ära lõigatud, kuna väljas ta ei käi või kui, siis ainult koos abistajaga. Väljas käimiseks on vaja veel põlvedele ortoose ja tugikeppi paremasse kätte. Sellised inimesed väärivad imetlust- „Pole hullu!“- ütleb Ene ja elab oma igapäevaseid toimetusi tehes edasi.
Arvuti ostas Ene koju mõned aastad tagasi, poegadel on koolis vaja, põhjendas ta oma ostu. Külla minnes leidsin Ene arvuti juurest, tasa ja targu hakkas ta poegade õhutusel ja abiga arvutit tundma õppima. Sama oli ka mobiiltelefoniga. Peale seda kui tal köögis õnnetus juhtus sai ka mobiil soetatud. Vajas ta aega ja kannatlikku meelt, et uute asjadega harjuda.
Seda võiks nimetada ka „Elukestvaks õppeks“. Hõlmab see kogu elu vältel uute teadmiste ja oskuste omandamist, millega igapäevaselt hakkama saada.
Oma puudest tingituna on Ene justkui aheldatud oma koju, ei sa ta liikuma ja ka parem käsi ei allu kõigile korraldustele.
Tööturule tagasi ta enam ei pääse kuigi võibolla oleks ka tema jaoks sobiv töö olemas, kui ta elaks linnas, maal aga, talle sobivat tööd tema enda kodus pole.
Infotehnoloogia areng on avanud rea uudseid võimalusi andmaks võrdväärse hariduse ka raskete puuetega inimestele. Erinevate riistvaraseadmete ja multimeediatehnoloogia kasutamine kujuneb tõenäoliselt tulevikus eripedagoogika lahutamatuks osaks. (http://wiki.kakupesa.net/index.php/IT_ja_erivajadused)
Austagem teineteise erinevusi ja olegem sallivad!
Kasutatud kirjandus: http://wiki.kakupesa.net/index.php/IT_ja_erivajadused
http://cogito.epaciens.hu/?tag=sclerosis-multiplex
Ülesanne 2 Koduleht
Kodulehe tegemine on huvitav, aga minu jaoks oli aeganõudev. Minu kodulehe leiate aadressilt http://www.hot.ee/kaia12345
neljapäev, 26. august 2010
Ülesanne 1. Tabu, tervisehäire, ühiskonna probleem, eluviis
Puue kui tabu
Pikka aega määratleti umbkaudselt ja ümbritseva ühiskonna vaatenurgast lähtudes „vigane“, „sant“, „pime“, „hull“, „langetõbine“, „puujalaga“, jne. (K.Kikkas, EVIMÜ 2. loeng)
Kui ma olin väike oli meie naabermajas väike poiss, kelle oli vesipea. Tema vanemad ei toonud teda õue, teiste laste juurde, see oli olukord, mida oli vaja varjata. Inimesed, kes seal majas elasid olid lapsest teadlikkud, aga ikka vaatasid ja läksid vanematelt küsima. Oli tabu tuua seda last välja, teiste hulka. Seda situatsiooni oleks võinud vaadelda kui sotsiaalset varianti - ei saa joosta, mängida, rattaga sõita, liikuda.
Objektiivselt puudusid võimalused ja oskused inimese olukorda muuta ning subjektiivselt pandi "teistsugune" inimene nii kõvasti raamidesse, et isegi kui puhtfüüsiliselt õnnestus tema olukorda muuta, jäi ta enamasti ikkagi paaria seisusesse . (K.Kikkas, EVIMÜ 2. loeng)
Puue kui tervisehäire
1924 aastal moodustati Eestis Eugeenika Selts “Tõu tervis”. Selle seltsi eesmärgiks oli “eesti rahvatõu parendamine”. Eugeenikute arvates tuli kohustuslikule steriliseerimisele saata kõik lapsed, kes ei suuda omandada esimese klassi programmi; vabalt elavad idioodid, pimedad, kurttummad, eptileptikud, kui väärareng on pärilik; eelmisesse rühma kuuluvad hoolekandeasutusest väljalaskmisel või enne abiellumist; psühhopaatsed kurjategijad, retsidivistid, kroonilised alkohoolikud, kui viga on pärilik. Veel soovitati vabatahtlikult seriliseerimist vaimuhaigetele, raske tiisikuse põdejatele, kehaliselt vigastele. Steriliseerimiseadus jõustus 1. aprillil 1937 aastal. (Kalev Keskküla, Eesti Ekspress, 13 mai 1999)
Inimese puue on tingitud mingist organi või organite valest või puudulikust tööst. Puue on seotud tervisega. Minu isa, terve ja tugev mees, haigestus ja vale ravi tulemusel on puudega inimene, ehk nagu arstid ütlesid, et ravisime kopsupõletikku, aga haige oli hoopis sapp.
Tänapäeval suhtutakse puudesse rohkem kui tervisehäiresse. Asjast saadi kahte moodi aru – ühest küljest füüsilise puudega inimest enam ei sanktsioneeritud, teisest küljest aga süvenes arusaam, et puue vähendas inimese teovõimet või nullis selle hoopiski. (K.Kikkas, EVIMÜ 2. loeng)
Puue kui ühiskonna probleem
Kool kõigile! Kas kool on valmis võtma teistsuguseid lapsi? Kas õpetajad on valmis? Kas lapsed ja ka lapsevanemad on valmis? On loodud seadus, aga…kas see ka toimib nii. Põhikooli-ja gümnaasiumiseaduses on kirjas, et
§ 19. (1) Kool on kohustatud tagama õppimisvõimalused igale kooli teeninduspiirkonnas elavale koolikohustuslikule lapsele.
(2) Kooli teeninduspiirkonna kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Mitut omavalitsusüksust teenindava kooli teeninduspiirkonna kinnitavad ühiselt vastavad valla- või linnavolikogud.
Puue kui eluviis
"Kui sünnib puudega laps, kaotame kujutletud lapse," ütleb Indira Viiralt oma raamatus "Meie pere lapsed on erinevad…". Kuigi erivajadustega lastest on hakatud rohkem rääkima, ei ole keegi meist ette valmistatud olukorraks, kus peame endaga teadvustama, et ka meie laps - ja just meie laps - on puudega, erivajadusega, et tal on midagi viga.
Inimesed vajavad üksteise tuge. Puudega lastega pered otsivad kontakti niisuguste peredega, kus on ka kasvamas sarnase puudega laps. Päikeselapsed on enneaegsed või väikese sünnikaaluga laste ja nende vanemate klubi. Kokku hoides on lihtsam. Abiks on rääkida inimestega, kes saavad aru ja jagavad oma kogemusi.
Kasutatud kirjandus:
Kikkas, K Puue, puue ja puue EVIMÜ 2. loeng
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13202786
http://www.ratastool.pri.ee/lugemist/teisele_emale.htm
Kalev Keskküla, Eesti Ekspress, 13 mai 1999)
Pikka aega määratleti umbkaudselt ja ümbritseva ühiskonna vaatenurgast lähtudes „vigane“, „sant“, „pime“, „hull“, „langetõbine“, „puujalaga“, jne. (K.Kikkas, EVIMÜ 2. loeng)
Kui ma olin väike oli meie naabermajas väike poiss, kelle oli vesipea. Tema vanemad ei toonud teda õue, teiste laste juurde, see oli olukord, mida oli vaja varjata. Inimesed, kes seal majas elasid olid lapsest teadlikkud, aga ikka vaatasid ja läksid vanematelt küsima. Oli tabu tuua seda last välja, teiste hulka. Seda situatsiooni oleks võinud vaadelda kui sotsiaalset varianti - ei saa joosta, mängida, rattaga sõita, liikuda.
Objektiivselt puudusid võimalused ja oskused inimese olukorda muuta ning subjektiivselt pandi "teistsugune" inimene nii kõvasti raamidesse, et isegi kui puhtfüüsiliselt õnnestus tema olukorda muuta, jäi ta enamasti ikkagi paaria seisusesse . (K.Kikkas, EVIMÜ 2. loeng)
Puue kui tervisehäire
1924 aastal moodustati Eestis Eugeenika Selts “Tõu tervis”. Selle seltsi eesmärgiks oli “eesti rahvatõu parendamine”. Eugeenikute arvates tuli kohustuslikule steriliseerimisele saata kõik lapsed, kes ei suuda omandada esimese klassi programmi; vabalt elavad idioodid, pimedad, kurttummad, eptileptikud, kui väärareng on pärilik; eelmisesse rühma kuuluvad hoolekandeasutusest väljalaskmisel või enne abiellumist; psühhopaatsed kurjategijad, retsidivistid, kroonilised alkohoolikud, kui viga on pärilik. Veel soovitati vabatahtlikult seriliseerimist vaimuhaigetele, raske tiisikuse põdejatele, kehaliselt vigastele. Steriliseerimiseadus jõustus 1. aprillil 1937 aastal. (Kalev Keskküla, Eesti Ekspress, 13 mai 1999)
Inimese puue on tingitud mingist organi või organite valest või puudulikust tööst. Puue on seotud tervisega. Minu isa, terve ja tugev mees, haigestus ja vale ravi tulemusel on puudega inimene, ehk nagu arstid ütlesid, et ravisime kopsupõletikku, aga haige oli hoopis sapp.
Tänapäeval suhtutakse puudesse rohkem kui tervisehäiresse. Asjast saadi kahte moodi aru – ühest küljest füüsilise puudega inimest enam ei sanktsioneeritud, teisest küljest aga süvenes arusaam, et puue vähendas inimese teovõimet või nullis selle hoopiski. (K.Kikkas, EVIMÜ 2. loeng)
Puue kui ühiskonna probleem
Kool kõigile! Kas kool on valmis võtma teistsuguseid lapsi? Kas õpetajad on valmis? Kas lapsed ja ka lapsevanemad on valmis? On loodud seadus, aga…kas see ka toimib nii. Põhikooli-ja gümnaasiumiseaduses on kirjas, et
§ 19. (1) Kool on kohustatud tagama õppimisvõimalused igale kooli teeninduspiirkonnas elavale koolikohustuslikule lapsele.
(2) Kooli teeninduspiirkonna kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Mitut omavalitsusüksust teenindava kooli teeninduspiirkonna kinnitavad ühiselt vastavad valla- või linnavolikogud.
Puue kui eluviis
"Kui sünnib puudega laps, kaotame kujutletud lapse," ütleb Indira Viiralt oma raamatus "Meie pere lapsed on erinevad…". Kuigi erivajadustega lastest on hakatud rohkem rääkima, ei ole keegi meist ette valmistatud olukorraks, kus peame endaga teadvustama, et ka meie laps - ja just meie laps - on puudega, erivajadusega, et tal on midagi viga.
Inimesed vajavad üksteise tuge. Puudega lastega pered otsivad kontakti niisuguste peredega, kus on ka kasvamas sarnase puudega laps. Päikeselapsed on enneaegsed või väikese sünnikaaluga laste ja nende vanemate klubi. Kokku hoides on lihtsam. Abiks on rääkida inimestega, kes saavad aru ja jagavad oma kogemusi.
Kasutatud kirjandus:
Kikkas, K Puue, puue ja puue EVIMÜ 2. loeng
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13202786
http://www.ratastool.pri.ee/lugemist/teisele_emale.htm
Kalev Keskküla, Eesti Ekspress, 13 mai 1999)
Tellimine:
Postitused (Atom)